Spring

Today we had a perfect spring weather and we decided to visit teh Keila waterfalls. It's one of my favourite places, especially in the spring time. Since the weather was so wonderful there were so many people and a true party. I managed to get my feet wet although I wore wellies, but I didn't even feel it because the air was like million degrees- how perfect!

skirt - modcloth | wellies - lindex | cardigan - zara | bag - h&m | coat - ag | shirt - h&m

Täna oli täiesti perfektne kevadilm ja otsustasime minna Keila joale. See on mu üks lemmikuid kohti, eriti kevadel. Kuna täna oli nii mõnus ilm oli seal ka väga palju rahvast ja täielik pidu. Ma suutsin oma jalad märjaks saada isegi kummikutega aga seda polnud isegi tunda, sest õhk oli mingi miljon kraadi- kui perfektne!

What I wore today!

bag - eBay | bow cuff - eBay | skirt - link | shirt - zara | bow - selfmade | boots - from helsinki

PS! I'm now on formspring, ask me anything!
http://www.formspring.me/merily

Magic

WILDFOX

Eesti Laul 2010

Eile vaatasime siis minu juures Eesti Laulu. Ma olen nagu THE Eurovisiooni fänn ja võtan seda konkurssi iga aasta üli tõsiselt. See hullus sai alguse 2002 aastal, kui üritus Eestis toimus. 2002 aasta Eurovisioon on mul nii peas, et ma oskan teile peast öelda kes millist riiki esindas ning isegi Reikopi vahekommentaarid on mul sõna-sõnalt meeles. Rääkimata sellest, kes mida kandis.

Mul on hea meel, et ka Eesti Laulul hakkavad kostüümid järjest paremaks minema. Sellel aastal oli minu lemmikud kindlasti Lenna ja tema taustatantsijad. Lenna on nii klassikaliselt ilus ja see kleit ja soeng rõhutasid seda nii hästi. Taustalauljad olid sobivamalt tagasihoidlikumad, aga mitte mul-on-seljas-must-telk-sest-ma-olen-taustalaulja kind of way nagu tavaliselt, vaid nad nägid siiski väga kenad välja.

Meeste riietustest meeldis mulle kõige rohkem Malcolm Lincoln. Samet on mu nõrkus, niiet sametpintsaksu peale olin juba sulanud. Lisaks veel laulu ja lauljaga hästi sobivad detailid (nii Robin Juhkentalil kui ta taustalauljatel)

Mulle meeldis ka Rolf Junior ja Violina. Detailidega oli küll väga üle pingutatud, kuid samas see on ju ka Eurovisioon, üritus kust on läbi käinud ka näiteks Verka Serduchka.

Rolf Juniori ja Robin Juhkentali kõrval oli väga klassikaliselt stiilne ka veel Marten Kuningas, kuid ülejäänud meesartistid oli riides üsna igavalt.

Aga kõige igavama kostüümi auhind läheb siiski Tiiu Kiigele. Okei, sul oli kiik, aga see ei tähenda et sa võiks oma igaval laulu kõrval ka igavalt riides olla. Tema esituse juures ei olnud lihtsalt mitte midagi, mis mind oleks sundinud teleka ette jääma. Täielik võileivapaus reklaamideta ETVs.

Üpris igavalt oli riides ka Kene, kelle kleiti tänaval üle ühe inimese seljas võib näha.

Disko 4000 koha pealt ütleks kõige pealt seda, et minu arust mõjuks see bänd palju stiilsemalt ühe trummi mängiva Kallervo ja mitte-laulva kitarri mängiva Piretiga. Pireti ja ta taustalauljate matchivad kleidi mõjusid liiga...matchivalt. Ilusa kleidi efekt oleks palju paremini välja tulnud, kui seda oleks rõhutanud natuke lihtsamad, tagasihoidlikumad taustalauljate kleidid. Kõige kenama meigi auhind läheb aga küll Piretile.

Kõige vähem meeldis mulle aga Iiris Vesiku seelik-jakk kostüüm. Kõige esimesena meenusid mulle teda nähes etendused lasteaias. Sellised kus kasvatajad on ennast maskeerunud kellekski ja sa täpselt ei saa aru, kelleks, sest hakkama on püüdud saada koduste vahenditega ja juba olemasolevate parukatega ja kõike on liiga liiga liiga palju ja kui sa mõtled et enam hullemaks ei saa minna, siis tuleb ühest kasvatajast veel välja 3 pikka valget linti ja kalasid meenutavad abikasvatajad tirivad neid ja sa ei saa täpselt aru miks ja siis sa näed järgmine öö õudusunenägusid sellest ja ühe kasvataja väga huvitavast häälest.

Pildid: Karli Saul

Yesterday, Eesti Laul 2010, a competition to find out who will represent Estonia at the Eurovision Song Contest 2010, took place. Above are some of the costume examples from the competition. For full translation (a really really bad one though) you can click HERE.

Jade green nails

Say hello to my new nail polish!

Öelge tere minu uuele küünelakile!

Fashion Is Back In Tallinn

Today, Britt and I went to FIBIT. A fashion show which we only attend to comment other people and hope that 'this year' everything will be different and better. But it never is so.
And every time we manage to come back home with the most random purchases. Shoelaces for Britt this time. I got bed-linen.
I'm a total bed-linen freak. I just can't resist buying perfect mint sheets with purple flowers. I have the same thing with artificial flowers. They are supposed to be weird and well...ugly. But they're not! They're just like real flowers but they don't die! Like...how much more perfect can something be. Especially if I even manage to kill cactuses you only have to water twice a year.
Anyways, after the show we went to Kadrioru castle. There we come to a conclusion that in the old times it was very diffictult to be a peasant because rich empresses could use charcoal as makeup but they couldn't. At least they had prettier houses...

Täna käisime Britiga FIBITil. See on koht kus kaks korda aastas saab käia inimesi kommenteerimas ja lootmas, et see aasta on kõik äkki teismoodi ja parem. Kunagi pole.
Iga kord õnnestub meil ka koju tulla kõige randomimate ostudega. Britil seekord kingapaelad, minul voodipesu. Ma olen tegelikult täielik voodipesu friik. Ma ei suuda vastu panna perfektsele piparmündirohelisele lillade lilledega voodipesule. Sama lugu on kunstlilledega. Need peaks olema imelikud, sest need on kunstlilled, aga need pole, sest need on nagu päris, ainult et nad ei sure ära! Nagu...kui ideaalne saab olla. Eriti veel, et mul surevad isegi kaktused, mida peab ainult paar korda aastas kastma ära.
Igatahes, peale FIBITit läksime Kadrioru lossi. Jõudsime järeldusele, et kunagi oli naistel nii raske elu, sest rikkad keisrinnad said ennast süsiga meikida, aga vaesed talupojad ei saanud. Aga see-eest olid talupoegadel kenamad majad...

My feel-good movie - Le fabuleux destin d'Amélie Poulain

On September 3rd 1973, at 6:28pm and 32 seconds, a bluebottle fly capable of 14,670 wing beats a minute landed on Rue St Vincent, Montmartre.
At the same moment, on a restaurant terrace nearby, the wind magically made two glasses dance unseen on a tablecloth.
Meanwhile, in a 5th-floor flat, 28 Avenue Trudaine, Paris 9, returning from his best friend's funeral, Eugène Colère erased his name from his address book.
At the same moment, a sperm with one X chromosome, belonging to Raphaël Poulain, made a dash for an egg in his wife Amandine.
Nine months later, Amélie Poulain was born.